Last friday night

"Tüüpiline mees siiski," muigas Ryan. "Aaga.. Sellisel juhul ma võin su kohe su kodunt ka peale võtta ju. Polegi siis nagu väga mõtet kuskil erilises kohas kokku saada," pakkus mees. See oleks ka ajuvaba, kui Caroline sõidaks taksoga kuskile x kohta selleks, et Ryan ta peale võtaks ja nad siis edasi sõidaksid ju.

"Okei sobib," ütles tüdruk noogutades ja saatis sms'ina Ryan'ile enda aadressi. Seejärel vaatas neidis kella. Ups, oleks pidanud vist juba mõnda aega kodus olema, kuna järgmine päev pidi üpris töine tulema.

Ryan, tobuke, tundis taskus telefoni surinat ja võttis telefoni kohe välja, et uurida, kellelt sõnum siis oli. Ja alles siis taipas ta, et no.. kellelt siis veel, kui tema kõrval istuvalt neiult. Mees turtsatas endamisi ja viis siis pilgu tagasi Caroline'ile. "Okei, selge. Ma isegi tean, kus see on," sõnas kutt mõnevõrra uhkelt. Nagu teada, polnud ta orienteerumisvõime eriti kiita.

"Super. Ega see korter asubki suhteliselt kesklinnas," lausus Caroline. "Ma olen mõelnud majaostule ka, aga maja tunduks liiga tühi. Ega ma mingit kolmetoalist hakka ka ostma," seletas C, pannes enda mobiili käekotti.

"Jeah.. Tean seda tunnet. Ma elasin enne korteris ja siis ostsin maja. Või noh.. Maja ehitati alles ja ma pidin seni korteris elama, kui täpsem olla. Aga vahel on ikka päris kõle küll suures majas üksinda olla," rääkis mees. "Suured aknad ja puha. Igasugused kirvemõrvarid hiilivad aias ringi ju," muigas Ryan.

"No ma räägin," lisas Caroline omalt poolt naljaga. "Kirvemõrvarid ongi su kõige suurem probleem, jah?" uuris C, nägu naerul. Mõnusat juttu nad ikka ajasid. Loll jutt oligi reede õhtul kõige mugavam.

"Noo.. Nemad ja siis need kollid, kes voodi all pesitsevad. Kapi-koletistest ma parem ei räägigi," lausus Ryan naeru tagasi hoides. Tavapärane jutt mehe jaoks. Ta võis vahel (loe: tihti) ikka päris sõge olla. Aga nii oligi lõbusam.

"Boo," sõnas Caroline muigega. "Su akna all mootorsaega kutte ringi ei liigu?" uuris Ly ja turtsatas. Okei, ajud olid juba süldistunud ja mõttemaailm sama värviline kui geide lipp. C polnud tükk aega saanud "segast panna".

Ryan teeskles võpatamist ja hakkas siiski viimaks naerma, raputades siis pead. "Veel mitte. Praegu on ikka vanad ja head kirved kasutusel. Me seal kandis vanakooli mehed kõik. Mina ronin paljakäsi, nemad tapavad peaaegu paljakäsi.." selgitas Ryan.

"No siis ma tulen su akna alla mootorsaega marssima. Natuke hirmutan," lausus Caroline naeratusega. Tüdruk vaatas tantsivat rahvamassi, et nad ka kunagi ära ei väsi. C jälgis ühte paari, kelle tantsuliigutused olid kergelt öeldes naljakad.

"Saadki natukene ronimist juba harjutada. Üle maja piirava müüri. Täitsa sile pind ja puha," naeris Ryan. See oleks ülimalt veider ja naljakas, kui ta õhtul a'la telekat vaataks või midagi ja järsku Caroline'i mootorsaega akna taga märkaks.

"Jah, vot. Plaanid jälle tehtud. Mis sa arvad, kas tossudega saab sealt üle või panna mingid iminapad taldade külge?" küsis Caroline muigega. Või võtta kirka ja lammutada sellega aed ära. Või ärandada kraana?

"Mis iminapad.. Sul pidi ju seda ägedat liimi olema," muigas Ryan. "Müür pole nii kõrge ka.. Seal ei jõua liim ära kuivada ega midagi. Saad kenasti üle. Ja siis jääd muru külge kinni ja käed jäävad mootorsae külge kinni ja jäädki eluks ajaks mulle sinna.. mootorsae mõrvarist aiakujukeseks," naeris mees.

"Õigus, õigus. Superliim. Aga ma ei taha aiakujukeseks jääda. Siis sa raudselt joonistaksid mulle markeriga mingid prillide ette ja vuntsid ka. Raudselt," oli C kindel ja hakkas naerma. Keegi oli vist klubisse naerugaasi lasknud.

"Oojaaa. Ja jõulude ajal kaunistaksin su tulukestega ja puha. Halloween on ju varsti tulemas. Siis teeksin su hernehirmutiseks näiteks," naeris ka Ryan. Kogu linna jaoks oleks see väga põnev vaatamisväärsus raudselt. Eriti arvestades seda, et Caroline oli siiski kuulus näitlejanna.

"Aitäh, mina ja hernehirmutis," tegi Carolin solvunud näo pähe, mis ei õnnestunud eriti, kuna naerutuju oli liiga suur. C turtsatas naerma. Oeh, neidisele meenus, et varsti peaks koju minema. Unise pealga tööle minemine oli üpris nõme.

"No kui ma sulle heinast paruka teen ja mingi rämeda meigi, siis äkki ühe tuvi suudad minema hirmutada," naeris Ryan. Kuigi noh.. Selle peale ta nagu ei tulnud jaa, et hernehirmutised pidid ju koledad olema. "Aga jõulupuuks sobiksid sa küll hästi. Kahju ainult, et jõulud nii kaugel on. Seni peaks su tuppa tooma. Esikusse nagiks."

Caroline muigas Ryan'i jutu peale ja võttis mobiili välja. "Ma peaksin endale takso tellima, sest homme on varajane ärkamine,"lausus C veidike vabandavalt. Neil oli ju tore olla, kuid uneaeg ootas.

"Oo.. See on sul hea idee. Peaks ka äkki väheke magama," muigas Ryan. Jeah, ta pidi ka vahelduseks hommikul tööle minema. Ehk siis mingile ärikohtumisele oma bossi ja mingite muude tüüpidega. Tavapärane hommikusöök. "Ma usun, et maja eest annab ka mõne takso püüda," pakkus kutt siis. Klubide juures liikus neid sellisel kellaajal küll.

"Jah, magamine tuleks kasuks," lausus Caroline muigega. "Õigus jah, väsinud pea ei mõtle," lisas C tako püüdmise kohta ja tõusis diivanilt, kohendades enda kleiti. Käekoti kaasa haaranud, hakkas tüdruk ukse poole liikuma.

"Eksole," muigas ka Ryan end püsti ajades. "Vähemalt mitte nii loogilisi asju. Mingi kell lülitab aju see pool end välja ja siis pääsebki hullumeelne pool esile," arvas mees samuti klubi väljapääsu suunas liikudes. Polnud temalgi seal enam suurt midagi teha.

"Täpselt. Siis võtab parem ajupool võimu,"lausus C muigega. Hetkel ta ei märganud ühtegi vaba taksot. Noh, kui minna teepervele lähemale ja käega vehkima hakata, küll siis neid tuleb. Tihtipeale isegi liiga palju.

Ryan jõudis juba suu avada, et küsida, miks just parem, aga siis meenus talle, et parem ajupool oli see loominguline. Jajah. "Just nimelt," muigas ka mees viimaks. Pikad juhtmed, mis teha. "Püüan takso sulle?" pakkus Ryan ringi vaadates. Kuigi jah.. Kui Caroline'i sugune naine vehkima hakkaks, siis tuleks taksosid raudselt rohkem.

"Ei, pole vaja. Jäin mõttesse korraks," lausus Caroline. Väsimus murdis, mis teha. Tüdruk ajas käe välja ja juhhei, takso peatuski. "No tšau siis. Saame telefonitsi veel suhelda," ütles C naeratusega.

"Mine maga välja ennast," sõnas Ryan pehmelt naerdes. Kutt viis pilgu igaks juhuks üle taksojuhi ja kinnitas siis silmad taas Caroline'ile. No.. Kunagi ei võinud teada, kes seal seda taksot juhib. Mõned olid parajad veidrikud. "Ilusaid unenägusid sulle," lausus Ryan samuti naeratades.