Fun-fun-fun-fun

Sõnumi kätte saanud, sõitis Alex lõbustusparki. Varsti jõudiski kohale ja nägi mingit irvitavat kutti Caspari juures jõlkumas ja ilmselgelt temaga flirtimas. Nomidakuradit? Mees kõndis tõsise ilmega enda kuti juurde ja pani käe ümber tolle õlgade, vaadates toda teist kutti õela pilguga "Mida sa siit otsid?" ütles Alex vaenulikult, tehes sellega enda arust vägagi selgeks, et too teine minema tõmbaks enne kui Harding tal hambad kurku lööb. Ja mida üldse Caspar selle tüübiga siin tegi? "Miks sa siin selliste tüüpidega flirdid?" küsis ta siis enda poisilt pahaselt.

Kui ta nägi seda teist kutti minema siblimas, tundis ta sügavat rahulolu, kui ainult seda ärritavat asjaolu poleks olnud, et Caspar tollega samuti flirtinud oli ning ta saatis endast lühemale poisile taaskord pahase pilgu "Ära valeta. Ma nägin küll mis toimus." ühmas mees kurjalt. Kõigepealt riputab ennast mingile molkusele kaela ja siis veel valetab ka?

Alex lasi vastumeelselt Casparil eemale astuda, kuid kuri pilk ei kadunud sellegipoolest "Mida kõik need naeratused ja pilgud siis tähendama pidid ah?" nõudis ta selgitust, hääl valjenemas, kuid mitte karjudes... veel. Aga üsna vihane oli ta küll. Ei saa Casparit sekundikski silma alt jätta, kui mingid kutid juba küljes tolknevad. Miks ta üldse oli tolle teise kuti nii lihtsalt ära lasknud minna? Oh, well. Järgmine kord teab paremini. "Sa ei saa ju ometi eeldada, et ma olen nii loll, et arvan, et te niisama rääkisite. Sel mölakal oli selgelt midagi muud plaanis"

Caspar raputas pead. "Väga hea. Sellel mölakal oli selgelt midagi muud plaanis. Minul ei olnud midagi muud plaanis!" Ta oli ka juba häält tõstnud. "Nahhui sa minuga siis veel oled, kui sulle ei sobi, et ma kellegi teisega suhtlen? Otsi endale keegi teine siis, mulle aitab. Oli vaja mul sinusse ära armuda." Caspar ütles viimased sõnad üpriski vaikselt, ning pöördus siis ringi, et käsi pükste taskutesse surudes ära minna. Rahva sisse kaduda.

Caspari sõnad lõikasid temast läbi ning ajasid teda veelgi vihasemaks. Caspar ei või ära minna. Lihtsalt ei või. Ning mees võttis (võibolla tugevamalt kui tingimata vaja oleks olnud) Caspari õlgadest kinni, keeras ta ümber ning surus ta vastu mingi lähedaloleva majakese seina vastu tugevalt, poisist ikka veel kõvasti kinni hoides "Sa ei lähe minema" urises ta vaikselt nägu sentimeetrite kaugusel Caspari näost. (Ta hoidis poissi pmst õhus natuke, kuna Caspar on nii jupats)

Caspari veekalkvel silmi nähes Alex ehmus ja lasi poisi maha ning pani enda käed taskutesse ja vaatas kutti süüdlaslikult. Ta oli ju lubanud ennast veidike kontrollida. Oih? "palun vabandust. Ma armastan sind ka, aga ma ei saa sinna midagi teha, et kõik sinuga muudkui flirdivad." Alex põrnitses Casparit, aga mitte süüdistavalt, pigem nagu... vabandavalt? "Ma lihtsalt ei kannata seda. Sa oled minuga ja teised peavad eemale hoidma ja see, et sa nii sõbralik nendega oled ei aita üldse kaasa sellele, et nemad sellest aru saaksid."

Alex tundis ennast veelgi rohkem süüdi, kui Caspar teda kallistas. Ta tõsiselt vahepeal ei saanud aru, miks poiss lihtsalt minema ei läinud tema juurest. Samas hingas ta kergendatult. Caspar ei lähe ära.... Mees võttis käed taskust ja pani enda käed samuti väiksema poisi ümber "Aga kas sa näiteks tüdrukutega ei tahaks hoopis suhelda?" küsis ta vaikselt, Casparist lahti laskmata.

Alex tõmbus niipalju eemale, et sai poisile otsa vaadata "Missuguseid meestejutte sa siis rääkida tahad, millest sa minuga rääkida ei saa?" küsis ta siis üllatunult. Selle eelneva tüübiga ta küll mingeid meestejutte rääkinud polnud, that's for sure. ja kui meestejuttude all ta mõtles flirtimist, siis seda peakski ta ju ainult Alexiga tegema. Vähemalt nii oli tema arusaam asjast.

Alexi näoilme pehmenes ja muie ilmus ta näole "Sa tahad mind taga klatšida?" Ausalt, kõik see jutt, mis Caspari suust tuli oli täiesti absurdne. Alex hakkas vaikselt naerma ja kummardus poisi kohale ning suudles teda, suudlusesse ikka veel naeru kõkutades, kui ta eemale tõmbus, oli ta nägu ikka veel naerul "Sa oled nii kohutavalt armas, tead seda?"

"Mh, mismõttes armas. Ma olen väga mehine ja... macho, mitte armas" torises Alex lõbustatult, kuid poissi tagasi. Miks Caspar teda talus, seda ta ei teadnud, aga ta oli kuradi õnnelik, et ta seda tegi. Kui suudlus veidi kirglikumaks muutus, surus Alex noorema poisi uuesti vastu selle majakese seina, aga seekord hoopiski teisel moel.

Mis inimesed? Sellised mõtted olid täiesti kuskil kaugel-kaugel Alexi peast. Kõik millele tema mõelda suutis oli Caspar - tema keha tema oma vastas, tema huuled, tema käsi, tema keel ja see hõbedane keeleneet ja natuke ka see, et ta oli veits ebamugavas asendis praegu. Seetõttu tõmbuski mees lõpuks suudlusest eemale, kuid muudmoodi ei liikunud. "Tahad kusagile mujale minna?"

Tee hotelli tundus lausa täiesti võimatult pikana ning Alex pidi pingutama, et mitte lihtsalt poissi kusagile majade vahele ei tõmbaks ja lihtsalt poissi kargama ei hakkaks. Sellepärast suudles ta Casparit sama innukalt vastu liftis. Kui nad lõpuks kohale jõudsid, ei hakanud Harding ümbruse vaatlemisele aega raiskama, vaid tiris Casparit kohe voodi poole, poisilt vesti ära tirides ja lükkas seejärel Caspari voodile, ise kohe järele ronides ning teda suudeldes "Järgmine kord... vähem nööpe" mõmises ta suudluste vahepeal, poisi triiksärgi nööpidega mässates.

Ja õnn oli, et poiss ise endal särgi ära võttis. Alex oli paari millisekundi kaugusel lihtsalt seda ära rebimast, nööbid käigu kuradile. Seejärel asus ta kohe Caspari pükste kallale ning tõmbus poisist eemale, et neid korralikult ära tõmmata. Pidid nad ka pahkluude ümbert kitsad olema, et neid raskem eemaldada oli. Ta surus alla kiusatuse silmi pööritada. Tundus nagu oleks Caspar täna just meelega sellised riided valinud, mida tülikas eemaldada oli. Vähemalt nii talle tundus hetkel. Püksid kadunud, ronis ta tagasi ja ta käed peatusid Devani puusadel, samas kui ta noormehe kaela suudles.