Pink keset parki

Lucas naeris selle peale. Ta rüüpas lonksu oma kohvist ja silmitses Ryanit. "Kuule," sõnas Luke siis. "Sa välja ei tahaks minuga tulla mõnipäev? Nagu, ilma Kaylata," sõnas mees. Jeap, ta kutsub Ryanit välja, as in kohtingule. Lihtne ju. Nad mõlemad tahtsid midagi tõsist. Võiks ju välja minna ja teineteise kohta natuke uurida.

Ryan võttis ampsu oma jäätisest, mis juba vaikselt sulama hakkas. Täpselt see perfektne faas, kus osa oli mõnusalt sulanud ja osa veel jääkristallidega kaetud lausa. Pakkumise peale viis Ryan veidi üllatunud pilgu Lucasele, naeratus taas huulile ilmumas. "Mulle meeldiks see väga," sõnas mees siiralt. Lucas tundus.. Noh, väga äge. Ja nüüd oli täiesti selge, et ka meestest huvitatud. Veel enam - Ryanist huvitatud.

Kayla, see väike printsessike, oli ülepaekaela jäätisega koos. Lucas silmitses teda kergelt naerdes. No mis sa ikka teed eksole. Vähemalt ta oli tubli laps ja sõi ise. Luke naeratas nüüd jälle Ryanile. "Aga siis me võiks numbreid vahetada või midagi," mainis kutt. Ta koukis taskust oma telefoni ja ulatas selle Ryanile et kutt oma numbri ise sisse paneks.

Pärast oli neil kleepuv ja magus printsessike siis kahevahel lõbusalt keksimas. Pole ju ka hullu. Ryan sõi veidike korralikumalt ka enda jäätist, kuigi see sulav ja tilkuv lusikatäis tahtis küll süles maanduda. "Mhmh.." mõmises kutt täis suuga, huuled siis muigeks kaardumas. Ta otsis taskust ka enda telefoni ja andis selle omakorda Lucasele, võttes ka kuti telefoni enda kätte. Sinna numbri sisestanud, mõtles ta nalja teha ja pani nime kohale 'Ryan ;* '.

Lucas võttis telefoni ja nooh, ta mõtles just samasugust nalja teha. So ta kirjutas enda nimeks 'Musi '. Nalja peab ju saama. Luke ulatas telefoni Ryanile tagasi ja võttis endaoma. "Ma helistan sulle mõnipäev siis," noogutas kutt. Kayla sai oma jäätise söödud ja lükkas kausikese eemale. "Minul on nüüd kõht nii täis," lausus tüdruk ja patsutas oma šokolaadijäätiseste kätega oma kõhule, jättes ilusale roosale särgikesele pruunid käejäljed. "Kayla," pahandas Lucas. "Sa ju pidid ilusti hoidma seda särki," ohkas mees ja võttis laualt salvräti, pühkides tüdruku käed puhtaks. Kayla vaatas oma isa vabandavalt ja viis siis pilgu Ryanile. "See on uus," noogutas ta ja näitas pildile, mis tema kõhul oli. Seal oli väike roosa poni.

"Jään ootama," vastas Ryan kavala naeratusega, mis üsna lõbusaks muutus, kui ta nägi, mis nime all Lucas ta telefonis oli. Mees libistas telefoni tagasi taskusse ja sõi ka oma jäätise lõpuni. Njamm! Ryan naeris kergelt, kui Kayla oma särgile ilusad käejäljed jättis. Pahanduse üle ei tohiks küll naerda, aga no.. Tüdruk oli nii armas ju! "Aiaiai.. Nii ilus särk ju ka veel," noomis Ryan, lõbus naeratus siiski huulil.

"Issi ostame uue," palus tüdruk ja vaatas Lucast. Luke raputas pead. "Me ei osta uusi asju lihtsalt selle pärast, et sa neid hoida ei oska," sõnas mees kindlalt. "See tuleb ehk pesus välja," lohutas mees tüdrukut ja näis, et Kayla leppis sellega. Tüdruk haigutas ja tiris siis Lucase jäätisekausi enda ette, et seda nosima asuda. No jah siis. Luke vaatas kella. "Tal tuleb uneaeg kohe," mainis mees Ryanile. Ehk siis Ry pääseb kohe nende seltskonnast.

Ryan naeratas endamisi vaheldumisi neid kaht jälgides. Oma väike perekond oma reeglitega ja puha. Nii armas lihtsalt. Mees lükkas enda tühjaks saanud kausi kõrvale, nõjatudes seljatoele. Lucase lauset kuuldes ta nägu küll mingit kergendust ega rõõmu ei väljendanud. Vastupidi. "Kaahju.." sõnas Ryan kurvalt. See tähendas ju, et nad lähevad ära.

"Aga sinuga me kohtume veel," tuletas Lucas lõbusalt naerdes eemale. Järgmisel hetkel lükkas ta kausi Kay'last eemale ja pani oma käe lauale, ning sinna maandus tüdruku pea. Poleks Lucas sellega arvestada osanud, oleks Kayla ilmselt nägupidi jäätisesse lennanud. "Ta teeb nii meil jah," muigas mees kui lusika tüdruku peost ära võttis ja selle väikese magava jäätisekoletise oma sülle tõmbas. "Jääb äkitselt magama," selgitas mees. Kayla pea vajus vastu Lucase rinda ja näis, et tüdruk magas sügavalt. Wow, poleks uskunud, et väikesest jalutuskäigust pargis kujuneb välja lõbus istumine Ryaniga. Pluss, ta sai kuti numbri ka veel. Lucas rüüpas viimase lonksu oma kohvist.

"Parem oleks," vastas Ryan kerge muigega ja kergitas siis üllatunult kulme. Järgnev toimus liiga kiiresti, et ta arugi oleks saanud. "Oot.. Ta jäi täitsa magama?" küsis mees üllatunult. See käis tal küll kähku. Õnnelik tüdruk noh. Ja kuradi hea reageerimisvõime oli Lucasel. "Naljakas tüdruk sul," muigas Ryan. Temast kasvas kindlasti keegi tähtis tegelane. Selline iseloom vajas väljundit.

"Mhmh," noogutas Lucas. "See on harjumatu. Paari korraga harjud ära," muigas Luke. Kayla põimis oma käe läbi une ümber Lucase kaela. "Aga me siis lähme nüüd koju," muigas Lucas. Ta viipas ettekandja sinna ja tasus arve. Loomulikult kõige eest. Seejärel ajas mees end lauatagant püsti. "Oli tore sinuga tutvuda," naeratas Lucas. "Kohtume veel siis," muigas mees, kui kohvikust väljuma hakkas, väike tüdruk süles.

"Päris veider," muigas Ryan ja noogutas siis, silmitsedes hetke Kaylat. Väike šokolaadine tuvihirm. Ja mees ei jõudnud protestima hakatagi selle vastu, et Lucas kogu arve maksis. Prsh noh. "Teiega ka," sõnas Ryan siiralt, ajades siis endki püsti. No mis ta sinna ikka passima jääb. "Ma saadan teid välja," lubas mees kiirelt Lucasele järgi sammudes, hoides neile siis kohvikuust ka lahti.

"Väga kena sinust," naeratas Lucas ja väljus kohvikust. "Aitäh," naeratas mees viisakalt. Ta naeratas veel Ryanile tänulikult ja sammus siis oma auto juurde, võttes samal ajal taskust välja oma telefoni. Autoni jõudnud, oli ta sõnumi valmis toksinud ja ära saatnud. Loomulikult Ryanile. Sõnumi sisuks oli: "Ma ei suuda juba sinust mõtlemist lõpetada. ". Loomulikult oli see naljaga pooleks. Come on, nad alles tutvusid, pluss, nad läksid alles hetk tagasi laiali. So loodetavasti ei mõtle Ryan, et Lucas mingi räige obsessive tüüp on.

Ryan viipas neile kahele, kuigi sügavas unes Kayla seda ju ei näinud, ning suundus siis teisele poole. Tema oli ju jooksnud ja noh.. Kavatses koju ka sörkida arvatavasti. Kuigi sinna oli ikka üsna pikk maa pargi juurest. Eks võtab takso kui enam ei viitsi. Mees jõudis vaevalt mõniteist meetrit kohvikust eemalduda, kui telefon taskus surisema hakkas. Ryan avas sõnumi ja naeratas lõbusalt, kui seda luges. Kiirelt toksis ta vastuseks: "Tean, mida sa tunned. " ning viis vaid viivuks pilgu üle õla, et näha kui kaugele Lucas jõudnud oli. Haah.. Autoni. Päris hea saavutus.

Lucas istus autosse ja võttis jälle telefoni välja. Ta muigas, ning heitis veel pilgu turvatooli pakitud Kaylale, kui auto mootori käivitas ja sealt ära sõitis.

OT: Läbi.