Last friday night

"Peaks ikka. Ma olen ka varem mõned rollid ära öelnud, kuid ega selle pärast pakkumised lõppenud," ütles Ly ja ohkas. "Aga räägi nüüd midagi enda elust. Peale selle, et sul lähiajal suur film välja tuleb," lausus C muigega.

"Miks peaksidki.. Sa oled väga andekas," kinnitas Ryan. Mees naeris kergelt Caroline'i lause üle ja mõtles siis hetke. "Sündides olin ma 57 sentimeetrit pikk.." hakkas kutt rääkima, lõbus muie huulil. "Okei.. No minu elu. Selline.. tavaline. Vabal ajal teen Duncani kõrval filmide valmistamisel kaasa. Kui tal mu lõustast küllalt saab, siis lähen tsillin niisama kusagil ringi. Mängin turisti. Nädalavahetustel ja nii tegelen rohkem spordiga," rääkis Ryan mõtlikul ilmel.

Caroline turtsatas Ryan´i sündimise jutu peale. "Mis spordiga täpsemalt? Teed jõusaalis jõudu või midagi muud?" küsis neidis huvitatult. Ehk saavad nad kunagi koos spordiga tegeleda, kui neil oli ühine hobi. Neidis ise armastas käia tennist mängimas ja ka jõusaalis lindi peal jooksmas.

"Jõusaali satun ka vahel, aga enamasti mulle meeldib väljas.. improviseerida," muigas Ryan. "Tavaliselt ma jooksen kuskile. Näiteks ükspäev jooksin mööda rannikut ja siis turnisin kaljudel seal. Ahv, nagu ma olen. Kui aega on, sõidan kuskile põhjapoole ja sõidan lumelauda ka. Siin olles saab rula vahel kapist välja võetud," selgitas mees.

"Turnisid kaljudel? Kas mingi treener oli ka kaasas? Trossid olid ka küljes, jah?" küsis Caroline üle. Ilma oleks üpris jube, aga ka huvitav. "Sa kunagi mind ei taha kaljudele kaasa võtta?" küsis C huviga. Turnimine oleks kindlasti midagi uut.

"Eeh.. Ei?" sõnas Ryan veidi ebaleval, ära-mind-nurka-pane toonil. "Need polnud nii kõrged.." lausus mees ja hakkas siis mõtlema. Okei, üsna kõrged olid. "No ma ronisin üles sealt. Korra vist libastusin, aga näed.. Ellu jäin!" muigas kutt. "Muidugi võin võtta. Siis peab vist küll su paelaga kinni siduma ainult."

"Julgesid ka või?" küsis C järgmisena. Adrenaliinilaks oleks küll päris mõnus. "Paelaga siduma," kordas Caroline Ryan´i sõnu ja naeris. Pael hoiab ikka inimest kukkumise eest. Eriti, kui sinna ilus lipsuke või lehv peale teha.

"Noo.. Ma usun saatusesse. Nii et kui oleks minu korda surra, siis ma sureks nagunii," lausus Ryan kergelt õlgu kehitades. Kui mitte surra kaljult alla sadades, siis rannast tulles auto alla jäädes või no.. Mida iganes võib juhtuda ju. "Jah. Seon su enda külge kinni. Kui kukud, siis kukume koos. Ja ma olen raskem ja kukun kiiremini ja siis maandun enne ja sa saad kenasti minu peale maanduda ja jääd ellu," rääkis Ryan lõbusa naeratusega.

Saatusesse uskumine oli ka hea teema. C oli kindel, et midagi on ette määratud, kuid seda annab suure soovi korral muuta. Ta oleks võinud jääda kooli ja sealt ülikooli edasi, aga siis poleks tal sellist elu nagu praegu. See oli ikkagi Caroline soov minna prooviesinemisele. "Ma oleks vist selle kukkumise ajal juba südamerabanduse või midagi sellesarnast saanud," arvas Ly Ryani jutu peale.

"Kuule ära jama. Siis ma pean ju lausa mingid korralikud vahendid kaasa võtma ja sind kivide külge kinni aheldama," muigas Ryan. "Samas kui sa sealt kukud, siis see on ka üsna jube. Esimene mõte on 'headaega elu' ja siis käib see vastik jõnksatus, kui tross pingule tõmbub ja sa sinna otsa kõlkuma jääd," arvas kutt.

"Ehh, ära muretse. Kui sina jäid ellu, jään mina ka," pakkus Caroline. "Ma võtan superliimi kaasa ja teen käed-jalad kokku. Lähen mööda kaljuseina üles nagu Spiderman...Spiderwoman," parandas C ennast.

"Nii enesekindel?" muigas Ryan. Mnjaa, mine tea. Äkki teeb ronimisel Ryanile ka silmad ette. Täitsa võimalik ju. Tänapäeval olid osad naised karmimad kui mehed. "Jaa.. Seni see sul õnnestub kuni liim ära kuivab ja siis istud ühe kalju küljes kinni ja karjud appi," naeris kutt.

"Ikka, ikka," vastas C naerdes. Enesekindlust pidi ka olema, kuid mitte liiga palju. "Aga ma võtan lahusti kaasa. Kui too ei aita, siis mingi väikse kirka, et käsi kivi küljest lahti saada," pakkus Caroline välja. Jah, idiootsed ideed tulid täna pähe. Tegelikult mitte ainult täna, väga tihti ajas Ly sellist juttu.

"Mhmh.. Ja siis lahustad oma käed lahti ja jääd pea alaspidi jalgadega rippuma," naeris Ryan. Mees suutis väga elavalt seda ette kujutada ja oli ikka naljakas küll. "Kuule, aga ära hakka liimiga jamamagi. Kirkaga saab väga hästi ronida ju," pakkus kutt siis. Vanasti ainult kahe kirkaga ronimas käidigi ju.

"Kirkaga on igav...Liiga tüüpiline," vastas C naeratusega. "Äkki läheks hoopis...Ma ei teagi kuidas ronima. Hambatikkudega," tuli Caroline´ile järjekordne idiootne ja hullumeelne idee. Tavapärane reede õhtu.

"Liimiga oleks huvitavam kindlasti, selles on sul õigus," muigas Ryan. Neidise idee peale hakkas kutt küll naerma, kujutades sedagi ette. "Sul läheb väga palju hambaorke vaja, et nendest kasu oleks sellisel juhul," sõnas mees lõbusalt. Paarsada tükki kokku siduda.. Ehk on isegi kandejõudu.

"Ma arvan, et nood ei toimiksid eriti...Aga...Mis veel toimiks," jäi C mõttesse. "Aga okei, eemale need lollakad ideed. Millal siis ronima läheme?" küsis Caroline. Vaja ikka ära plaanida, muidu jääbki asi ainult ideeks.

"Ma pakun, et käed ja jalad ajavad ka asja ära. Kuskile Himaalajasse ma sind ka esimesel korral vedama ei hakka," muigas Ryan. California oli siiski ääre-osariik. Kaljusid leidus siin küll ja küll. "See oleneb sellest, millal sul vaba aega on. See ronimine võtab poole päevast raudselt ära."

"Mm...Kuidas sulle sobiks näiteks...Järgmine neljapäev?" uuris Caroline. Neljapäevast alates oli järgmine nädal tüdrukul vaba. Esimesed kolm päeva läksid stuudio, fotostuudio, intervjuu ja klubi avamise peale.

"Kohe uurin," muigas Ryan taskust telefoni välja koukides. Tundus eriti klišee küll. 'Ma vaatan graafikust järgi' teema niiöelda. Aga no töökohustusi oli üsna palju. Kutt näppis veits ekraani ja lai naeratus ilmus ta huulile. "Sobib täitsa hästi," kinnitas Ryan. Neljapäeva õhtul.. või noh, pooleldi öösel pidi ta küll ühele peole nägu näitama, aga see polnud ka midagi nii olulist.

"Neljapäev siis jääb. Aga kus ja mis kell? Tegelikult võiks numbreid ka vahetada, juhuks, kui midagi tuleb ette," arvas C. Kui midagi mehel ette tuleb, pole hullu, aga teatamine oleks hea. Caroline võttis enda ridikülist mobiili ja hakkas seda näppima.

"Uuumn. No ma pakun, et me läheme ka sinna ranna poole. Nii et äkki Santa Monica kai läheduses kusagil? Autoga oleks vist ses suhtes mõtekam minna, et sinna on parajalt joosta ka. Mina olen nii harjunud, aga pärast jooksu võib sulle ronimine raskem olla," pakkus Ryan välja. Mitte, et ta arvaks, et Caroline nõrguke oli. Iga asi vajas harjumist lihtsalt. "Ja mingi hommikune aeg oleks üsna hea. Kell kümme?" lisas mees, ulatades siis Caroline'ile ka enda telefoni, kus ta selle uue kontakti värgenduse vahepeal välja oli otsinud, et neidis sinna enda numbri saaks sisestada.

"Okei, kell kümme ja autoga. Aga, sul on auto, eks? Mul pole juhilube," tunnistas neidis ja andis Ryan'ile enda mobiili, et mees saaks sinna numbri sisse trükkida. Mehe telefoni vastu võtnud, liikusid neidise sõrmed kiirelt ja kohe oligi number olemas. Caroline ulatas telefoni omanikule tagasi.

"Muidugi on mul auto," sõnas Ryan kergelt naerdes. Noh.. Ta oli paras autofänn ka. Kuigi mehel oli vaid üks auto. Noh, vanematekodus teine, aga seda ta ilmselgelt ei kasutanud. Kutt trükkis ka enda numbri sisse ja võttis siis enda telefoni tagasi. Oh seda kahekümne esimest sajandit..

"Miks ma nii arvasin," vastas C muigega. "Aga siis...Oota, kus me kokku saame. See koht ei saanudki veel paika pandud," meenus Ly´le. Tegelikult saaks tüdruk ka sinna taksoga minna. Carpooling ka lahe asi.