Väike teema

Trevor istus ranna lähedal ühel pingil ja vaatas merd. Talle ei meeldinud väga rammas chillida, aga samas meeldis talle seal istumas käia. Keeruline värk. Aga rannaga seostusid talle endiselt mingid ebameeldivused ja need polnud toredad eks ole. Niisiis, istus ta hetkel pingil, üsna ranna lähedal ja vaatas sinist vett.

OT: Ryan

Ryan parkis enda auto rannaservale ning keris aknad üles, ronides siis autost välja. Ta oli enda niiöelda päevaülesanded täitnud ja kavatses end nüüd kosutava supusega premeerida. Ja ehk suundus isegi hiljem kaile jäätist ostma või midagi. Ryan pani signa peale ja suundus sinna samasse pingi juurde, kus küll mingi düüd juba istus. Aga ega need teised pingid ka vähem hõivatud polnud. "Hei," sõnas ta kerge muigega pingi kõrvale seisma jäädes ja sikutas siis särgi üle pea. Riietega ka ujuma ei lähe ju, eksole.

Misasja? Mingi random düüd tuleb temaga rääkima? Jälle? Trevor tõstis oma pilgu, tal polnud seekord päikseprille ees. "Hei?" küsis ta võõrast kutti silmitsedes. Kenad lihased. Üldse oli kena kutt. Aga Trev oli hetkel veel liiga puruks, et teistest meestest kuidagi tõsisemalt mõelda osata.

"Veider oleks olnud vaikides strippama hakata," muigas Ryan särki õhus kuidagi enamvähem korralikult kokku voltides ja pani selle siis pingile. "Ou, ma tean sind," sõnas ta siis hetkeks tegevust peatades ja muigas seejärel taas, asudes vöö kallale. "Las ma pakun.. Sa oled rannas just sellepärast, et sind ära ei tuntaks ja ma just purustasin selle.. mulli," lausus Ryan kerge kahetsusega.

Trevor silmitses Ryanit, nagu ei saaks ta aru, mis keeles mees räägib. Mis mõttes vaikuses oleks imelik strippama hakata? Miks ta üldse strippab? Trevi pilk lendas võõra kuti püksivööle, kui too sellega tegelema asus. Eeeh? Selle peale Trevor üldse ei tulnud, et Ryan ujuma võiks minna. "Midagi sellist," pomises Trevor oma pilgu vöölt rebides ja Ryani silmadele viies.

Hehe.. Whoops. "Minu vabandused. Ehk jõuad selle ajaga mulli uuesti üles ehitada kuniks ma tagasi tulen. Või hoopis liitud?" lausus Ryan pilku hetkeks Trevori silmadele viies. Ilusad silmad. Palju ilusamad päriselus kui kõigi nende ajakirjade kaantel. Kutt sai vöö lahti ja vabanes ka teksadest. Plätud kukkusid nagunii kaasa. Vähemalt oli ta ettenägelikult ujumispüksid alla pannud. Mis teoorias tavalistest bokseritest väga ei erinenudki. Ryani pilk püsis endiselt Trevori silmadel.

"Eih, ma pigem ehitan siin oma mulli edasi või midagi," pomises Trevor. Ujuma ta minna ei viitsinud. Tal polnud ujukaid ka all ja bokserite väel ta ujuma ei lähe. Pluss rätikut polnud. Ja vesi teeb ta juuksed pärast mustaks ja siis ta peab kohe pessu saama. Oojaa, Trev oli pirtsakas. Vähemalt ei lugenud ta oma põhjusi Ryanile ette.

"Kahju. Ma lootsin, et äkki sul oli tegelikult varjatud põhjus just randa masetsema tulemiseks. Näiteks ülim veearmastus," muigas Ryan, taipamata ise ka, kui taktitundetu ta parajasti oli. Aga no ajakirjad võisid ju sellest grandioossest lahkuminekust pasundada. See ei tähendanud, et Ry sellest ka teadlik oleks. Kutt lappis nüüd enda teksad ka korralikult kokku ja pani need särgi peale. Kurat, telefon oli teksade taskus ju. Nooh, vast ei hakka keegi neid rotti panema kui Trevor seal tsillas.

Trevor põrnitses hetke Ryanit pahaselt ja pööras siis pilgu ära. "Tänks jah," pomises ta. Tegelikult polnud see uudis veel ajakirjandusse lekkinud. Imekombel. Aga küll see varsti sinna ka jõuab. Trev silmitses hetke Ryani asju ja muigas siis. "Sel ajal kui sa vees oled, võin ma su riietega jalga lasta," pomises ta kergelt muiates.

"Eeh.. Sorry," sõnas Ryan käega üle kukla libistades. Hell koht vist. Ei tea ainult, mis.. Veearmastus või masetsemine. Mine tea noh, äkki kutt ei oska ujuda. Trevori lause peale turtsatas Ryan lõbusalt. "Ega ma nende pärast nii väga ei kardagi. Mu autovõtmed on teksade taskus," muigas kutt. Vaevalt, et Trevoril väga rahapuudust oleks, et ta Ryani auto ära peaks varastama. Nii et ses suhtes kutt väga ei muretsenud ka.

"Aah, tänan vihje eest," lausus Trev muiates. Jeah, nagu ta kavatseks nende asjadega jalga lasta. Ega ikka ei kavatse küll. Tal oli raha küllaga ja mingi varas ta ka polnud. "Lähed ka või ilutsed siin niisama?" küsis Trev. Ja no kui kutt ta asjadega jalga laseks, siis peaks Ryan ainult ujukate väel hakkama saama. Edu sellega.

"Parem tasku. See suur must asi võtab signa maha. Gaas on väheke tundlik," luges Ryan lõbusa naeratusega veel sõnad peale. Kutt lükkas ka enda plätud enamvähem pingi kõrvale ja hakkas juba minema, kui talle miski pärale jõudis ja Ry taas seisma jäi, viies pilgu tagasi Trevorile. "Nii et sa arvad, et ma olen ilus?" küsis ta siis kavala muigega.

Trevor vaatas juba Ryani teksade poole ja mõtles, et ehk peaks huvi pärast uurima, mis auto mehel siis on. Aga juba kõnetas Ryan teda. Trevor mõõtis kutti pilguga. "Jah," vastas ta kõhklemata. Ryan oli ilus. "Hot oled lausa," kehitas Trevor õlgu. Ta ohkas ja vaatas maha kui jälle Christerile mõtlema hakkas.

Ohhoo.. Kohe nii kiire ja kindel vastus. Milline kompliment. "Nooh.. Samad sõnad sulle," muigas kutt ja pöördus taas minekule, jäädes taas seisma. Miski oli nagu paigast ära ju. "Kindel ikka, et liituda ei taha? Mul autos rätik ka ja puha.." pakkus kutt taas tagasi vaadates. No proovida ju võis. Tundus, et Trevorile kuluks väheke meelelahutust ära.

Trevor noogutas. Ta oli kindel, et ei taha liituda. Endiselt põrnitses Trev maad enda ees. Masendav. Kuu oli sellest juba möödas ja ta ei saanud ikka üle. Nooh, samas, miks ei olekski pidanud ta ikka veel masema, nad olid seitse aastat koos olnud. Eemalt, sörkis neist mööda mingi jooksja, kes jäi hetkeks Trevorit passima. Aga kuna kuti pilk maas oli, ei saanud ta kindel olla, et Trevor just see Trevor on.

Ryan kehitas õlgu ja hakkas taas vee poole sammuma. Mingi hetk pööras ta siiski otsa ümber ja kõndis tagasi pingini, istudes Trevori kõrvale. "Kui ma praegu ujuma läheks ja tagasi tulles sind siin poleks, siis mind jääks piinama see," põhjendas kutt end, viies pilgu Trevorile. "Juhtus midagi? Sinust lausa õhkab kurbust," uuris ta viimaks. Nooh.. Oli nagu tunda ju, et midagi oli valesti. Ja tõesti.. Kui Trev lihtsalt ära läheks, siis jääks Ryan tükiks ajaks nuputama, kas ta äkki oleks saanud aidata, kui ta oleks lihtsalt enda suplust natuke edasi lükanud.

Trevor tõstis pilgu ja silmitses kutti. "Umn," pomises Trev. "Ma läksin oma kutist lahku või midagi," ta kehitas õlgu. "Enda meelest küll kurb pole," pomises ta. Ei, ta sai aru küll, et ta kurb ja muserdunud on, aga ta arvas, et varjab seda päris hästi. Kuid nagu välja tuleb, siis mitte piisavalt hästi. Oeh.

"Aah.. Karm," sõnas Ryan vaikselt. Veider tõesti, et ajakirjad sellest ei pasundanud. Samas.. Äkki polnud kutt lihtsalt ise tähele pannud. "Hiljuti, ma eeldan?" küsis mees mõnevõrra ettevaatlikult. Noh.. Haav tundus üsna värske olevat ju. Sest tõesti.. Trevoril ei õnnestunud see varjamine väga. Vähemalt mitte Ryani ees.

"Kuu aja eest," pomises Trev ja ohkas raskelt. Ta põrnitses jälle maad enda ees. Kuti käed olid pingil, mõlemil pool teda. Äkki peaks ikka tagasi hotellituppa minema ja seal omaette olema või midagi. Trevor sulges oma silmad.

"No siis on muidugi endiselt see.. väga valus faas," sõnas Ryan mõistvalt noogutades. Ega ta ei saanudki ju täpselt teise inimese emotsioone tunda, aga no.. Ry polnud ka terve elu vallaline olnud. Aga fakt, et ta praegu seda oli, rääkis üsna iseenda eest. Kuti käsi liikus Trevori käe peale. "See valu läheb üle," sõnas ta veendunult.

Trevor raputas pead. Come on, oli hetki kus ta ikka veel Pati igatses. Kuidas ta saab kunagi Christerist üle saada? Pisar langes ta silmast maha. Trev avas oma niisked silmad ja vaatas Ryanile otsa. "Sa pidid ju ujuma minema," tuletas ta kutile meelde. Hoiab siin teist kinni siis sedasi.

Igatsus võib ju jääda ja noh.. arvatavasti jääbki. Aga see kõige suurem valu hajub ajaga. Kutt hammustas huulde, et mitte mingit tobedat aww'i laadset häälitsust kuuldavale tuua, kui Trevor pisarais silmadega tema poole vaatas. Esialgu ei jõudnud väga kohalegi, mida kutt ütles, aga aegamisi hulpis lause Ryani teadvusesse ja mees naeratas kergelt. "See ookean ei kao sealt kusagile," kinnitas ta.

"Aga ma ilmselgelt raiskan su aega. Pealegi ma peaks vist üksi olema mõnda aega," pomises Trevor ja tõstis käe, et oma pisarad pühkida. Enne ta polnudki märganud, et Ryan ta käest võtnud oli. Alles nüüd nägi ta seda. Kutt silmitses nende käsi mõne hetke. No jah, ega tal sellest midagi olnud.

"Mul pole ju ka kuskile kiiret," sõnas Ryan leebelt, andes sellega mõista, et polnud nagu väga midagi raisata. "Aga kui sa tahad üksi olla, siis ma saan aru," lausus kutt siiski. Kuigi nooh.. Ega talle väga see idee ei meeldinud, et Trevor kusagil üksinda norutama peaks. Sedasi ajavadki inimesed end oma mõtetega hulluks.

"Ma vihkan üksi olemist," nuuksatas Trevor ja pühkis jälle pisaraid. Tundus uskumatu mõelda, et kunagi oli ta õnnelik olnud. See oli võimatu lihtsalt. Kuidas ta sai kunagi õnnelik olla? Mis oli õnn üldse? Trevor nuuksatas jälle.