Väike teema

Ah sellepärast Trevor siis nii hästi lõhnaski.. Päris huvitav tegelikult kui keegi sulle ette dikteerib, mis firma boksereid sa kanda tohid. Aga no.. Kui ise maksma ei pea, siis on muidugi hea ju.
Ryan liikuski suudlustega Trevori kaelale, hammustades teda, riukalik muie huulil. Igati õiglane, sest kutt oli teda ka enne hammustanud. Mehe käed liikusid taas mööda Trevori keha ringi.

Trev sulges silmad ja pidas hetke hinge kinni, kui Ryan teda hammustas. Oo, ta nautis, kui teda hammustati. Nüüd liibus Trev veelgi rohkem Ryanile lähemale. Ta sakutas teda taas juustest ja vaatas kutile tungivalt silma. "Pane mind," anus Trevor sosinal, samal ajal õhku ahmides.

Ryan tõstis pilgu kui teda juustest tiriti ja muigas siis kavalalt. "See mul plaanis oligi," lausus mees. Sellist soovi ei saanud ju nagunii kuidagi eirata. Ryan kergitas Trevori puusi ja sisenes temasse jõuliselt, endal ka hing hetkeks kinni jäämas. Oo, kui hea see tunne oli. Mees hakkas üsna kiirelt enda puusi liigutama.

Trevor viskas jälle pea kuklasse ja ahhetas, endal hing kinni. Vaevalt sai ta õhku ahmima hakata, kui Ryan teda jõuliselt ja kiirelt panema hakkas ja Trev hoidis taas hinge kinni, tundes kuidas ta keha mõnust suriseb. Jalgpallur ahhetas ja oigas vaheltumisi, püüdes samal ajal ka hingata. Ta vaatas nüüd jälle Ryanile otsa, pilk nõudlik. Oojaa, ta tahtis enamat.

Ryani süda perutas nüüd juba väga kiirelt ja mehe hingamine muutus sellise ratsutamise pärast hingeldamiseks. Aga raisk, ta tahtis ka enamat ja seda ta ka püüdis. Üsna pea paotus Ryani huuliltki esimene oie ja ta pigistas Trevori kannikaid.

Trevor hammustas oma alahuult ja mõmises rahulolevalt. Ta surus oma sõrmed nüüd diivani polstrisse ja oigas taas valjult, visates pea kuklasse. Trev tõmbas selja nõgusaks ja põimis peagi käed ümber Ryani, tõmmates end põhimõtteliselt Ryani sülle istuma. Nooh, nüüd pidi tema väheke vaeva nägema, aga ega tal polnud selle vastu midagi. Kõik oli kõige paremas korras ja veel paremgi. Trevor suudles ahnelt Ryani kaela.

Ryan tõmbas instinktiivselt Trevori lähemale, ahmides õhku, kui kutt ta kaela suudles. Aina paremaks läks. Mehe käed liikusid ahnelt üle Trevori keha, püüdes kõike korraga krabada. Samal ajal pidi ta veel hingama ka, mis oli vist kõige keerulisem ülesanne selle kõige juures. Aga noh.. Õhku ahmides sai sisse hingatud ja oiates välja.

Trevor tõmbus Ryani kaelast eemale ja vaatas kutile silmi, olles nüüd ise see, kes end Ryani peal liigutas. Ta vaatas sügavale kuti sinistesse silmadesse ja ahmis sisse tema lõhna, mis oli hea. Väga hea. Midagi muud kui see, mida ta seitse aastat sisse oli ahminud. Üldse oli Ryan hoopis teistsugune. Kõik temas oli teine. Ja see oli nii hea. Ryan ei nunnutanud teda ja olgugi, et Trevoril olid teatud piirid, ei tahtnud ta, et teda nunnutatakse. Ta oigas ja kortsutas kulme, aga kõik oli endiselt kuradi hea. Trevor puudutas oma põsega Ryani põske ja näksas ta kõrvalesta. Ta puudutas huultega peaaegu Ryani kõrva ja sosistas kutile samal ajal: "sa oled nii kuradi hea Ryan. Nii kuradi hea on sind enda sees tunda."

Ryan lukustas pilgu samuti Trevori silmadele, suutes kogu selle hullumeelsuse juures koguni naeratada. Veider mõelda, et alles mõnda aega tagasi oli kutt tema kaisus värisenud. Ja veel enne seda tema kaisus nutnud. Nüüd oli Trevor nii võimukas ja enesekindel ja see kõik oli nii pagana kuum. Ryan surus oma õnneks üsna lühikesed küüned kuti selga kui too ta kõrvalesta kallale läks. Ja see sosin saatis külmavärinad üle ta kuumusest hõõguva keha, pannes mehe taas oigama. Oh sa pagan noh.

Trevor muigas rahulolevalt ja tõmbus veidi eemale, vaadates jälle Ryanile silma ja liikudes nüüd kuti süles kiiremini. Deem kui hea see kõik oli. Ta suudles meest viivuks huultele, suutmata neile kuigi kaua keskenduda. Ta viskas oma pea kuklasse ja oigas mõnust. Täiesti lambist mõtles ta sellele, kui hea see ikka on, et tal enam arme kehal pole.

Mitte, et Ryanit need armid häirinud oleks. Küsimusi ehk tekitanud, aga ta pole selline, kes taoliste asjade pärast põdema hakkaks. Trevor oli kuum nii või teisiti. Juba enne seda, kui kutt tempot kiirendas, tundis Ryan, et tipp oli oioi kui lähedal. Nii et enamvähem samal ajal kui ka Trevor oigas, jõudiski mees ülima vabastuseni, liitudes Trevoriga mõnuhäälitsuses. Ryan vajutas huuled vastu Trevori kaela, mõmisedes seal rahulolevalt edasi.

Trevor naeratas rahulolevalt ja sulges oma silmad, kui ta tundis, et Ryan tippu jõudis. Seejärel langetas ta pea ja kallistas Ryanit tugevalt. Nii hea. Hetkeks kergitas Jalgpallur end, et Ry oma väikemehe tema seest kätte saaks ja siis toetas Trev oma pea Ryani õlale, sulgedes silmad.

Ryan üritas nüüd vähe sügavamalt hingata ja tõmbas end Trevori seest välja, põimides siis käed tugevalt ümber kuti. Puhas õnn, et Trevor ka kaisutajatüüpi oli. Osad on sellised, kes pärast seksi kohe duši alla jooksevad või niisama selja pööravad ja magama jäävad. Ryanile meeldis aga kaisus olla. Ta oli üldse paras mõmmik.

Oojaa, Trevor oli kaisutaja. Kutt ohkas õndsalt, ega tõmbunud Ryanist eemale. Ta mängis sõrmedega kuti rinnal ja hingas sügavalt, puhudes igakord õhku ninast vastu Ryani kaela. Ta silmad olid endiselt suletud ja Trev lihtsalt nautis momenti. Hetke, kus ta polnud üksi. Kus tal oli keegi, kellega olla.

Ryan hoidis end tagasi, et mitte plikalikult kihistada. No kõdi oli ju, kui Trevor sedasi hingas. Lõbusalt muigama ajas see igatahes. "Film sai läbi," mainis mees siis kerge üllatusega, kui ta pilk viimaks ekraanil peatus. Ehk oli see juba ammu läbi saanud.. Ryan seda igatahes märganud polnud. Mees vajutas musi Trevori pealaele, toetades siis põse sinna vastu. Nii oli mõnus.

"Las ta siis olla," muigas Trev ja vajutas musi Ryani kaelale. Ta ei tahtnud mitte kunagi lahti lasta, aga just selle tunde pärast lasi ta Ryanist lahti ja tõmbus eemale. Ta ei saanud Ryanisse sedasi kiinduda. Come on, nad lihtsalt seksisid. Trevoril olid ikka räiged kiindumisprobleemid. Ta hõõrus oma silmi ja vaatas siis krõpsupakke ja kausse, mis kõik põrandal vedelesid. Hmn. Mahlapakid nende seas. Trevor haaras ühe mahlapaki maast ja korkis selle lahti, kulistades otse pakist mahla. See oigamine ja ähkimine teeb kurgu kuivaks ju.

"See pole üldse ilus sinine," lausus Ryan mõtlikult ekraani vahtides, lõbus muie huulil. Nüüd oli mõnusalt hea tuju ja igasugused jaburad mõtted leidsid tee mehe pähe. Mitte, et need muidu ta peast eemale oleks hoidnud. Mees kortsutas pisut kulme, kui Trevor eemale tõmbus, kuid selle peale, et kutt mahlapaki haaras, muutus Ryani ilme taas tavaliseks ja ta ronis isegi diivanilt maha, et oma mahlapakini jõuda. Jaa, janu oli küll. Nälg oli nüüd rahuldatud ja noh.. igati loogiline ka, et siis janu tekkis.

Trev langetas mahlapaki oma huultelt ja pühkis suu puhtaks. Ta korkis mahlapaki kinni ja silmitses Ryanit. Kena viis lohutada kutti, kes oma bf'ist kuu aega tagasi lahku läks. Nagu, tõsiselt kena. Parim viis üldse tegelt vist. Trev roomas samuti diivanilt maha, Ryani juurde ja põimis jälle käed talle ümber. No ta oli lootusetu.

Ryan kulistas ikka kenakese osa paki sisust alla ja keeras ka sellele korgi peale, muiates lõbusalt, kui Trevor talle jälle külje alla puges. "Kaisumõmmi oled," sõnas mees pakki kõrvale asetades ja pani siis endagi käed tagasi kuti ümber. Jah, nii oli ikka palju parem. Mida lähemal, seda parem.

Trevor muigas. "Mu parim sõber kutsub mind Mõmmikuks," lausus kutt. Ta vaatas Ryanile silma ja vajutas siis musi kuti huultele. Nii pehmed ja magusad huuled. Ta hoidis tugevalt kuti ümbert kinni. Jeah, nii oli kuradi hea. Jää või ööseks siia.

"Täitsa õige hüüdnimi sul sellisel juhul," kinnitas Ryan kerge naeratusega, viies siis pilgu samuti Trevori'le. Musi peale laienes mehe naeratus kolmekordseks ja ta tõmbas Trevori veelgi lähemale, kuigi see enam väga võimalik polnud. Peaasi, et kaisus sai olla. Ryan peitis näo Trevori kaela vastu, naeratades seal siis sedasi totakalt endamisi.

Ja siis hakkas see jälle peale. Trevor surus käed vastu Ryani rinda ja tõukas teda endast eemale, pisar veeres mööda kuti põske alla. Miks ta pidi sedasi klammerduma? Trevor, mitte Ryan. Miks ta ei osanud üksi olla? Miks tal selelga probleeme oli? Trevor tõmbus Ryanist eemale ja hakkas oma riideid kokku korjama. Ta juskui tundis, et ei tohi end õnnelikuna tunda.

Oota, misasja? Nüüd ei saanud Ryan kõll midagi aru. Üks hetk oli kõik ju kõige paremas korras ja siis.. Trevor nuttis? "Ootoot.. Mis juhtus? Mina tegin midagi?" uuris Ryan põlvili Trevori juurde roomates, haarates kuti kätest ja pöörates teda veidi enda poole. "Trevor, mis viga?" küsis mees murelikult, pühkides pisara ära.

Trevor raputas pead. "Asi on minus," pomises kutt nuuksatades. "Ma ei suuda taluda seda üksindust," pomises kutt ja vajus siis nuttes Ryani kaela. "Ja nüüd ma koorman sind selle kõigega. Ma olen nii fuked up lihtsalt. Ma oleks võinud sellel närusel saarel surra," nuuksus Trev. Khmn. Sethi sündroom? Miks tema elus oli ja kõik teised surid? Seth ja Pat ja kõik, kes oleks elu väärinud? Rohkem kui tema. Ta ei väärinud isegi Chrisi. Ega Ryanit.

"Sa ei pea ju üksi olema. Mina olen siinsamas," sõnas Ryan kindlalt, tõmmates Trevori enda sülle, et teda tugevamini kaisutada. "Saarel..?" küsis mees veidi kõhklevalt. Millest kutt rääkis? "Sa jäid ellu, sest nii oli määratud. Järelikult on su elul mingi eesmärk, mida sa veel täitnud pole," lausus Ryan kindlalt. Nooh, tema uskus saatusesse ju.